21. september 2017

"Big Little Lies" / "Suured väikesed valed" (2017)

Ilmselt pole ma ainus, kel tekkis huvi, mida lausa kaheksa Emmyt võitnud "Big Little Lies" (edaspidi BLL) endast kujutab. Ootused olid kõrged, sest tean, et HBO oskab teha vägagi kaasahaaravaid sarju (GoT). Loo aluseks on Liane Moriarty romaan, stsenaristiks David E. Kelley ning lavastajaks Jean-Marc Vallée.

Juba paar päeva hiljem ongi mul kõik seitse osa vaadatud ja ma ei hakka üldse salgama, et BLL läks otse minu lemmiksarjade nimekirja. See on just niisugune lugu, et vaatad ühe osa ära, unustad igasugused kokkamised, koristamised ja muud planeeritud tööd, sest sul on v a j a ka järgmine osa ette võtta. Mitte hiljem või homme, vaid kohe.

Väikelinn nimega Monterey, armastavad emad, nende esimest klassi alustavad lapsed, rikkad abikaasad, võrratud loodusvaated ning uhked kodud.
Ent kohe esimeses osas saab vaataja teada, et keegi on surnud. Mõrvamüsteeriumi lahendus – kes, miks ja kuidas – selgub alles viimase osa lõpus. Samas minule pakkusid naiste igapäevased mured ja rõõmud sellest märksa rohkem pinget.
Kõlab nagu tüüpiline draamasari, kuid tegelaste, teksti, montaaži ja isegi muusika kallal on päriselt vaeva nähtud, mis muudab BLLi tõeliselt nauditavaks. Montaažist (äkilised tagasivaated jms) nii palju, et see ei pruugi olla igaühe cup of tea. Mulle meeldis.
BLL on pigem naistele suunatud sari, aga usun, et nii mõnigi mees võiks koos oma partneriga diivanile heita ning varjatud huviga kaasa elada. Kes kardab, et käsitletakse ainult rikaste naiste pealiskaudseid hädasid, eksib. Seriaali ühe põhiteemana tuleb üsna ilustamata kujul esile hoopis naistevastane /perevägivald.

Näitlejate rivi avaldab muljet. Kaasa teevad mitmed Hollywoodi tipud, sh Nicole Kidman, Reese Witherspoon ja Shailene Woodley. Kõik kolm olid peaosalise Emmyle nomineeritud, võidu viis koju Kidman. Kõrvalrollide eest pärjati igati teenitult auhinnaga Alexander Skarsgard ning Laura Dern.

Nii mõneski seriaalis koheldakse lapsi justkui kaunistustena, kuid BLL on selles osas positiivne erand. Keskmise sarjaga võrreldes on perede pisemad liikmed märksa rohkem nähtaval, mitte ainult füüsiliselt vaid ka sisuliselt.
Madeline Mackenzie'i (Reese Witherspoon) humoorika ja ääretult hea muusikamaitsega tütre Chloe'iga tahtnuksin aga veelgi lähemalt tuttavaks saada. Õnneks antakse Madeline'i vanemale tütrele Abigailile rohkem aega. Teismelise tüdruku suhe oma värvika iseloomuga emaga saab palju tähelepanu ning mul on selle üle ainult hea meel.

Sarja soundtrack on lihtsalt imehea! Kui tavaliselt kerin tunnusmuusika automaatselt edasi, siis BLLi puhul kuulan rõõmuga.
Aitäh sulle, BLL, sest tean nüüd, kes on Michael Kiwanuka. Tunnen, et võiksin tema häält hommikust õhtuni kuulata.

Ja veel üks väga mõnus lugu:

PS! Kanal 2 toob sügistalvisel telehooajal BLLi ka Eestis ekraanile.

31. august 2017

Jaht (2012)

Kui eelmine põhjamaine film, millest kirjutasin, oli lihtsalt meeldiv ajatäide, siis Thomas Vinterbergi "Jaht" on hoopis teisest puust.

See on lugu lahutatud lasteaiakasvatajast Lucasest (Mads Mikkelsen), kes elab tagasihoidlikku väikelinnaelu ja ootab, et poeg Marcus (Lasse Fogelstrøm) tema juurde koliks. Ent ühel päeval ütleb Lucase parima sõbra tütar Klara (Annika Wedderkopp) lapseliku solvumise tõttu midagi, mis mehe elu pahupidi pöörab. Ta väidab, et nägi Lucase peenist.

"Jaht" pani iseendalt küsima, mida mina vastavas olukorras teeksin ja kui aus olla, ei olnud ma vastuse üle uhke. Kas kuuldes, et väikest tüdrukut on seksuaalselt ära kasutatud, ootaksin süüdimõistvat kohtuotsust või mõistaksin oma peas süüdistatu ilma pikema jututa hukka? Kardan küll. Samas olen kindel, et üheksal juhul kümnest laps ei valeta ja tema sõnu tuleb tõsiselt võtta. Sageli läheb ju hoopis nii, et laps räägib, aga keegi ei usu.
Just see tegi "Jahi" nii mõjusaks. Jäi painama mõte, et nii võiks ju igaühega juhtuda. Sedalaadi kahtlustust ei unustata mitte kunagi. Mida pisem kogukond, seda hullem.

Ja mitte ainult. "Jaht" meenutab, kui ohtlik asi on massipsühhoos. Kuidas kõva häälega välja öeldud süüdistus või lausa sulaselge vale võib hakata oma elu elama. Väiksemas või suuremas mastaabis on seda ilmselt igaüks kogenud. Mina küll olen, eriti teismeeas, ja mäletan, et hiljem oli häbi.

Isegi silma kiskus paar korda märjaks. "Jaht" on raske, kuid vajalik vaatamine. Eriti praegu, mil õhus on nii palju süüdistusi, meelevaldseid spekulatsioone, valeuudiseid jne. Selles mõttes on "Jaht" täna ehk päevakajalisemgi kui viis aastat tagasi.

Filmikunstiliselt võrratu ja väga heade näitlejatöödega film.



26. august 2017

Hevn / Revenge (2015)

Kui beebi majas, jääb meelelahutuseks vähe aega. Ent paar päeva tagasi võtsime ette ja korraldasime üle pika aja filmiõhtu. R. on USA filmitoodangule väikestviisi allergiline, seega otsustas ta hoopis ühe Norra linateose kasuks.
IMDb hinde põhjal oleksin mina midagi muud valinud, aga õnneks oli härra suhtumine leebem. Õnneks, sest "Hevn" oli piisavalt huvitav, et väga lühikeseks jäänud ööunest hoolimata ei vajunud ma poole pealt ära.

Esiteks Norra vaated. Neist ei saa "Hevni" puhul üle ega ümber. Minu Norra-vaimustus on selle blogi lugejatele ilmselt ammu teada, aga usun, et filmis nähtud vaated avaldaksid igaühele muljet. Kui peaksin välja tooma kogu loo parima osa, saaks esikoha loodus.

"Hevn" on põnevusdraama, mille keskmes on Rebekka (Siren Jørgensen – üritan sel näitlejannal ka tulevikus silma peal hoida), kes tahab oma enesetapu teinud õe eest kätte maksta. Rebekka süüdistab juhtunus hotellipidajast Mortenit (Frode Winther), kes elab pealtnäha ideaalset elu keset idüllilist maastikku. Rebekka kavatseb ta tappa, kuid lööb sobival hetkel araks. See aga ei tähenda, et mees puhta nahaga pääseks.

Süžee on iseenesest üsna etteaimatav ja keskpärane, kuid põhjamaine filmikeel pakkus nii mõnusat vaheldust, et ma ei nurise. See on film, mis sobib suurepäraselt üleväsinud inimestele, sest ei nõua eriliselt kaasa mõtlemist, aga samas ei teki sellist täiesti sisutühja asja vaatamise tunnet.
Nautisin ka keele ilu. Pidasin kunagi norra keelt õudseks, kuid ekraanil kõlas see mahedalt.

Soovitada ei julge, aga ise jäin rahule.